Mis on eksosoomid ja milleks neid kasutatakse
Viimase aja suurenenud huvi eksosoomide vastu on toonud kaasa küsimusi ja paraku ka segadust ning valearusaamu nende mõju kohta. Et pakkuda selgust ja aidata mõista, mida eksosoomid endast tegelikult kujutavad ning kuidas toimivad, selgitab dr Laasma erinevatele välismaises teaduskirjanduses ilmunud artiklitele tuginedes põhjalikumalt eksosoomide olemust. Soovitame alati enne protseduurile tulekut teha eeltööd ning soovi korral tutvuda ka rahvusvaheliste publikatsioonidega, et saavutada parim teadlikkus.
Mis on eksosoomid ja miks neid kasutatakse?
Eksosoomid on ekstratsellulaarsed vesiikulid (EV-d), mille läbimõõt on ligikaudu 30–150 nm ja mida rakud toodavad.
Need on nagu ümbrikud, kuhu paned sõnumi sisse, et see jõuaks sõnumisaajani. Eksosoomid on endo-lüsosomaalse päritolu ja lipiidse membraaniga bioaktiivsed kehakesed, mida väljutatakse pea kõikidest rakutüüpidest raku homeostaasi või patogeneesi tagajärjel. Eksosoomid kannavad rakkudest pärit valke ning funktsionaalseid nukleiinhappeid, kasvufaktoreid, peegeldades päritoluraku füsioloogilist seisundit ja organismi üldist heaolu. Eksosoomidel on ka suur terapeutiline potentsiaal ning need on muutumas üha olulisemateks meditsiinis kasutatavateks molekulideks.
Regeneratiivses meditsiinis kasutatakse tüvirakkude eksosoome. Tüvirakud võivad pärineda inimeselt (embrüonaalsed ehk loote tüvirakud või somaatilised ehk täiskasvanud tüvirakud, mida saab luuüdist, verest, rasvkoest, nabaväädist ja hambasäsist), loomadelt (veise nabaväädist) või taimedelt (näiteks roosilt).
Tüvirakud ja tüvirakkude eksosoomid on põhimõtteliselt erinevad. Tüvirakud on elusrakud, kuid tüvirakkudest pärinevad eksosoomid ei ole elusad. Mis puudutab kahjulike mõjude ohtu, siis kuna eksosoomid ei ole elusrakud, on võrreldes tüvirakkude siirdamisega võimalike kahjulike mõjude oht eksosoomide puhul oluliselt madalam.
Eksosoomid on väidetavalt 10 korda tõhusamad kui nt PRP (plasmateraapia), kuna algallikas on noorem, 100 korda rohkem kasvufaktoreid jne. Eksosoomid on 1000 korda väiksemad kui rakud, seega suudavad läbida hematoentsefaalse barjääri. Tänu sellele saab neid manustada i/v, inhalatsiooniga jne. Inimese omadele kõige sarnasemad eksosoomid on veisel: 99%.
Kuna inimpäritolu eksosoomide kliinilised uuringud alles käivad ja neile puudub veel FDA heakskiit, peaks eksosoomide kasutamine jääma ohutuse tagamiseks paikseks kosmeetikatooteks (kreemid, seerumid jne) kuni täieliku regulatiivse heakskiidu saamiseni.
Milliseid eksosoome kasutame?
Meie kliinikus kasutatakse purasoome. Need on preparaadid, milles on ühendatud orgaanilisest ternespiimast saadud eksosoomid ja kasvufaktorid.
Eksosoome kombineerime näiteks mikronõelumisega.
Artiklid:
https://www.intechopen.com/chapters/87848
https://www.intechopen.com/chapters/pubmed.ncbi.nlm.nih.gov (üle 450 artikli taimsetest eksosoomidest)
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36597716/
Samal teemal iPRF näohooldus nüüd veelgi tõhusam! Veebikonsultatsioonid - esteetiline meditsiin, günekoloogia, menopaus ja hormoonnõustamine Uued suunad esteetilises meditsiinis Proovisin polünukleotiide - kas need tõesti töötavad? Eveliisi kaalulangetuse teekond Noorusliku naha saladus: vananemise ennetamine Rippuvad silmalaud, tumedad silmaalused, kotid silmade all – mida teha? Intiimpiirkonna laserravi - kellele ja milleks? Ohutud süstid ja mida peab teadma esteetilise meditsiini spetsialisti juurde minnes Inetud nahamoodustised ja näsad – kas peaksid neid arstile näitama ja laskma ära lõigata? Kirurg selgitab Pigmendilaigud: kui suvi jättis jäljed näole... Vananemisvastasesse võitlusse, kirurginoata! Biorevitalisatsiooniga noorendatud nahk Huulte suurendamine ja korrigeerimine - kellele ja milleks? Rasvaeemaldus - ilma kirurgiata, laseri abiga Uudis! X-Restart juustele ja HydraLase nõelavaba nahaniisutus Meie klientide TOP6 iluprotseduuri